Saime käe "masinaseks", 24. aprill ja ratta eri

Leninlik laupäevak läbi, saabus uus töönädal. Meist läks see endiste aegade ettevõtmine suure kaarega mööda, aga soomlased, muide, pidasid vana kommet aus ning korrastasid, mida korrastada andis. Palki õlal kandvaid kohalikke just ringi liikumas ei näinud, aga Regina väitis, et rehadega vehklevaid isendeid olevat ohtralt olnud.

Esmaspäev. Carita vaba päeva tõttu hoidis kätt pulsil ja meie tegemistel Mika (tislerite õpetaja). Oli ka õige paras aeg, sest oma töödega jõudsime niikaugele, et värvimistöödes tekkis paus ja vaja oli valmistada kapi ülemise riiuli aluseid tugesid. Õige paksusega lauda selle tarvis materjalilaol välja pakkuda ei olnud. Tubli mööblirestauraator aga väljakutseid ei karda. Saime plangu, millest, siuh-säuh, viilutasime lipid.

Liimpuitkilbi tegemisel, nagu teada, lähevad lipid rihthöövlisse, sealt paksusmasinasse. Need on ju esimesed pingid, mis kodukoolis selgeks said. Vaatamata sellele suutsime siiski üllatuda. Keegi meist polnud enne toorikut hööveldanud kaitselati alt läbi lükates. !?!?!? Ei tea küll miks? Nüüdsest kasutame kindlasti uut moodust.

Vaata aga vaata, kaitselatti võib kasutada ka nii

Õige paksusega lipid tuleb korralikult  liimiga määrida ja raamile surve alla sättida. Mika valvsa pilgu all ja toel käis kogu see protsess nagu nipsti. Kõik neli saime käe Salpaus Koolituskeskuse masinatega valgeks.

Täpse mõõdu sättimine paksusmasinal

Liimpuitkilbi liimimine

Valmis kilp jälle paksusmasinasse ja siis kalibreerima. Kalibreeritud plaat formaatsaega õigesse pikkusese ja minek lintsae manu. Valmistasime neli uut tuge, nii et igaüks sai oma.

Igaühele oma tükk, millega mindi lintsaega "imemustrit" saagima

Nagu koopiamasinast tulnud

Esimene värvikord peal

See on see sült, millega värvime

Hirmus koht, mis meenutab maailmalõppu

Pintslipesu

Tahtsime pintslid ööseks lahustisse järgmist päeva ootama jätta, aga võta näpust. Kogu majast oli lakibensiin otsa saanud. Tellimus on küll sees, aga ei ühtegi tilka tallel, seega pidime rahulduma pesuga (spetsiaalne pesulahusti ja seep ning ohtralt vett). See oli aga suur viga, sest järgmisel päeval olid pintslid haralised nagu peksa saanud varese suled. Meid see ei murdnud, saime ka haralise pintslitega hakkama.

Natuke ka rattajuttu juurde. Ratas on siin meie elu ja valu (vähemalt ühele meist). Varsti kasvame ratastega ühte. Istmik ja muud sellele lähedal asuvad ihu osad on pehmendusega rattapükstele ja eriti hästi polsterdatud sadulale vaatamata ikkagi valusaks pekstud. Niuuuuts! Karastun. Vingun, aga sõtkun edasi. Ilm teeb ka oma trikke. Mõni hommik üllatab miinusega. Kui sellele lisandub tuul, siis...Külmavõitu, aga pärast esimest tõusu tahaks juba riideid seljast rebida. Riina ütleb, et ei ole halba ilma, vaid vale riietus või...halb iseloom. Meie oleme siin ju kõik head loomad. Täna siiski ei olnud minu päev. Jäin kogu aeg maha, ähkisin ja puhkisin. Sirli tegi selle ajaga vist topeltpikkusega sõidu. Kui mina tõusudest üles rühkisin, tegi ta sama kaks korda. Pärast esimest tipu vallutust tuli alla ja kihutas minust jälle mööda. Riina seevastu tegutses stabiilselt ja tasakaalukalt, hoides püsivalt mõõdukat edumaad. Koolisõidul kasutasin sõbrapakkumist ning püsisin veidi aega Sirli tuules. Oli hää! Koju vändates seda varianti kasutada ei tahtnud. Kummalgi, ei Riina ega Sirli rattal pole porilaudu. Ilm läks märjaks ja pori tuiskas tagumise ratta tagant nagu lund lumepuhurist.

Tegelikult on rattasõit siin puhas rõõm. Kohalikel autujuhtidel on välja arenenud kolmas, rattasõitja nägemise silm. Ratturit märgatakse lausa nurga tagant. Vahel on natuke piinlik tunne, et nii palju tüli valmistame. Autod peatuvad kaugelt enne meie jõudmist sebrale ja ootavad meie teeületust, kuigi võiks seitse korda mööda sõita.

Tänane kojusõit oli porine, sest päeval sadas lund ja vihma. Rattad mudased, pidime need puhtaks tegema. Sirli on selles osas nõudlik. Mina kuuletun. Minu sõiduriist pole vist ostmisest saadik nii puhas olnud, kui pärast tänast puhastust. Kilo eelajaloolist muda sai hammasrataste vahelt välja roogitud. Arheoloogidel oleks palju mida uurida ja avastada. Vähe puudus, et oleksin kammkeraamika kilde leidnud. Puhastamisel läksid käiku isegi vatitikud. Usun, et ratta jaoks oli selline radikaalne muutus tõeliseks šokiks. Näeb, kui sõidukorras ta homme on. Tõehetkeni on 10 tundi.

Riina hambaharjaga rattapuhastusaktsioonis

Ratta puhastamiseks kõlbavad kõik head vahendid, ka käterätikud

Rattapesija käed. Restorani sellistega ei lähe

Ja veidi eilse päeva hullu statistikat endomomndo abiga:

13.6 km Noon Bike Ride Apr 25, 2017 12:47 PM Distance 13.60 km Duration 51m:55s Calories 475 kcal Avg Speed 15.71 km/h Max Speed 52.15 km/h Avg Pace 03:49 min/km Max Pace 01:09 min/km Min Altitude 102 m Max Altitude 179 m Ascent 142 m Descent 123 m

Lahti linna ja selle lähiümbrust võib tõega nimetada jäneste paradiisiks. Täna hommikul kohtasime haavikemandat keset linna Sibeliuse kontserdimaja esisel. Nüüd ma mõistan  jäneseliimi populaarsust siinmail. Ikka tuleb kohalikku taastuvressurssi kasutada. 🐇🐇🐇🐇