Omandame uusi teadmisi

Täna meil tööd ei õnnestunudki teha. Tegelikult seda polnudki plaanis. Päev oli täis puhast teooriat + veidi näpuharjutusi kunsti alal. Soomlastel on meie koolitus/praktika väga täpselt planeeritud. Saime juba esimesel kohtumisel kogu praktika plaani kolmel A4-l väljatrükituna kätte. Seega teame minutipelt ette, mis meiega toimuma hakkab.

Päeva veetsime koos butafooridega kunstiõppe klassis. Saime teada, mis on liimimaal, kuidas seda tehakse ning katsetasime ka ise. Kasutasime jäneseliimi. Minu jaoks oli see liimimaal paras nõkerdamine. Kui sul pole kunstimeelt ega -annet ja jahtuv liim kisub iga natukese aja tagant tükki, siis head meelt see ei tee. See-eest Riina, Regina  ja Sirli said hakkama tõeliste kunstiteostega. Sirli omal lisaks praktiline väärtus.

Riina rõõmus ja natuke sassis vikerkaar ja ilutulestik

Sirli valmistas suusad

Maalimisaluse materjali pidime otsima töökoja jäätmekonteineritest. Ei midagi uut siin maailmas. Oma kodutöökojas "sööme" ka ilmast ilma prügukastidest. Aga sealt on õnneks mida leida. Nii me siis maalisime vineeri ja puujuppidele. Sirli sai taburettide praakjalajupid, mis muutusid leiduri mõttelennul minisuuskadeks. Muuseas, see liimivärv sädeleb nii imeliselt, nagu oleks sinna lisatud kullaebemeid.

Meie imetore mentor ja õpetaja Carita

Jäneseliim vesivannil 

Järgmiseks valmistasime ette aaderdamise põhjad. Niiiiiiiiii äge, et meile seda õpetetakse! Me oleme väga elevil. Tutvusime aaderdamise ja marmoriseerimise tööriistadega. Seda nodi on jällegi terve kohvritäis. Ainuüksi erinevaid pintsleid kümmekond. Nende hindu ei tahaks üldse mainida. Mägrakarvadest (kui me õigesti aru saime) tetud pintsel pidi maksma 100-150€.

Aaderdamispõhjade mõõtu lõikamine

Alusvärviga kaetud 5 aaderdamise ja marmoriseerimise alust

Minimaalne (kesine) aaderdamise varustus

Näidiseks õpilase aaderdus

Erutav koolipäev läbi, läksime....No, mis te õige arvate? Loomulikult rattaga kihutama. Mäest alla, siis üles, siis alla, jälle üles. Mulle tundub, et tõususid oli tunduvalt rohkem. Kuigi, teoreetiliselt ühte ja sama teed edasi-tagasi sõites ei saa see nii olla. Täna selgus ka kogu tõde rattasõidu kohta. Eile paistiski veider, kuidas Sirli ja Riina üsna kergelt minust tõusul, sõna tõsises mõttes, mööda kihutasid. Täna avastasin, et kasutasin kõik see aeg ainult paremat kätt asuvat käiguvahetust. Kodutanumal ja-metsas paarutades pole nii madalat käiku kunagi vaja. Seega, kui teised sõitsid esimese käiguga, punnitasin mina kolmandaga mäest üles. Ime siis, et mul keel vestil oli. Pärast oma avastust tundsin ennast lausa Kirsipuuna. Kuigi, pean tunnistama, ka täna tegin viimased järsemad tõusud süsteemis parem-vasak. Sest nagu Riina eile deklareeris - inimene peab olema mitmekülgne. Kasutada tuleb erinevaid lihaseid. Ma olen temaga nõus.

Tänase rattasõidu käigus avastasime kergelt Lahti linna. 

Leidsime üles Lahti ülikooli 😁😁😁