 |
| Hommik. Jõudsime koolituskeskusesse - tööpäev võib alata |
Nii võib õige varsti tekkida ületöötamise oht. Sel nädalal töötasime lausa viis päeva jutti! Kuidagi on niimoodi sattunud, et igale nädalale jagus vaid neli tööpäeva. Iseenesest pole see paha, kui mitte arvestada seda, et taolised arengud võivad meeldima hakata. Viimaks tulemegi Toompeale, plakatitel neljapäevase töönädala nõue. Rohkem teeb muret see, kas meie kapp niimoodi valmis saab? Meid piirab nimelt värvikihtide pikk kuivamise aeg ja mõned muud ettevõtmised, mis on planeeritud töökojast väljas. Eks näe!
Neljapäeval külastasime kooli naabruses asuvat 1978 aastal asutatud perefirmat, mis tegeleb sadulseppadele materjalide ja tarvikute müügiga. Majal ilutseb veel endiselt silt "Henry Borg OY", aga tegelikult on äri äsja Nevotexile müüdud. Nii et väike tegija suutis gigantide maailmas vastu panna 39 aastat ja nüüd lasi alla neelata.
Ekskursioonile suundusime sadulseppade esimese aasta rühma ja nende juhendaja Vesaga. Naiste tegemistel hoiame silma peal igapäevaselt, sest tööle tulles, lõunale ja koju minnes läbime nende tööruumi. Vahva on vaadata, milliseid töövõtteid nemad kasutavad. Riina on seda toolide imelise muutumise protsessi päev-päevalt fotokaga jäädvustanud.
 |
| Pildil Vesa, Henry Borg OY asutaja tütar ja meie praktikantide kamp |
Tutvusime kohapeal pakutava kaubaga. Agaramad tegid ka sisseoste. Peab mainima, et nii mõnigi töövahend tasuks tõesti kaasa osta, sest hinnad on soodsamad, kui Tallinna Nevotexis.
 |
| Riina on kaubavaliku lummuses |
Kuna külastus oli organiseertud ja pererahvas teadis meid oodata, siis meie tervituseks oli valmis pandud ka kohv ja pirukad. Tagantjärgi pean tunnistama, et see oli üks suur ülesöömise päev. Mitte, et me oleks kuidagi eriliselt palju neid pirukaid puginud, sugugi mitte. Aga sel päeval sattusime lihtsalt oma söömislihaseid kasutama liiga lühikeste ajavahemike tagant.
 |
| Pirukas ja kohv oli ikkagi liiast |
 |
| Riina demonstreerib nahka, mis sobiks tema peremehetoolile |
Kuigi see nahk jäi Riinast sinna riiulisse maha (180 €), peaks pererahvas päevamüügiga siiski rahule jääma. Isegi pirukate ja kohvi kulu maha arvestades, oli kassa plussis.
 |
| Nahkade näidiste stend |
Korraks tekkis mõte nende nahanäidiste ja põrandal oleva kondi seotuse kohta. Surusin õudust tekitava fantaasia kiiresti maha. Ega pererahvas ometi meist nahka toota ei taha/saa...Meid on vähemalt viisteist....ja Soome on tsiviliseeritud riik...
Seekord läks positiivselt.
 |
| "Operatsiooniriistade" valik |
 |
| Sõrgade valik missugune! |
 |
| Lammas konjakis ja pruunistatud lammas |
 |
| Selle nahkadevirna nimetusi tõlkima ei hakka. Proovige ise |
 |
| Lambada seelikute materjal |
Pärast ekskursiooni suundusime jälle oma kappi "ravima". Seekord võtsime ette tagaseina. Vana kasutamine ei tulnud kõne alla. Pidime materjali riiulist leidma sobiva vineeri. Õnneks oli üks plaat, mis nibin-nabin laiuses sobis. Tuli vaid õigesse pikkusesse saagida. Selle töö saime delegeerida ühele tisleriõpilasele.
 |
| Vana tagasein |
 |
| Uue tagaseina sobivuse proovimine |
 |
| Uus tagasein esimese värvikorra all |
Ja siis jätkus suur maalimistöö. Märgusõnadeks mitmes suuruses pintslid, kolm värvitooni ja tõeline täppistöö.
 |
| Vanaemade tarkuse järgi sega värv hoolsalt läbi. |
 |
| Värvime igast asendist. Turvatraksideta köiel rippudes saab värvimiseks kasutada ainult ühte kätt. Tuleb ainult otsustada, millist. Soovitav oleks köiest hoida tugevamaga ja värvida täpsema käega. 😆 |
 |
| Lavastus. Meil ei liigu ükski pintsel nii aeglaselt, et see pildi peale teravalt jääks. |
Tegelikult on meil enamus fotosid lavastatud. Tavapäraselt käib siin arutu Browni liikumine. Pintslite jäädvustamise raskusest olen juba kirjutanud. Lisaks sellele kärutame ühtevalu kappi, mida (keda) hellitavalt patsiendiks hüüame, värviruumist lihvimisruumi ja tagasi. Selle tarbeks kasutame madalat ratastega ühendatud plaatraami. Kapi tõstmisel töölaualt transpordikärule peame veel sättima töölaua pneumovoolikuid, et need viga ei saaks. Kõik see meenutabki haigla miljööd ja tilgutiga patsiendi transportimist. Jõuad sa siis selle melu juures midagi fotokaga tabada. See tundub sama mõttetu, nagu hullunud porikärbse paljakäsi püüdmine.
 |
| Täppistöö. Mõlemal on keeleots suust väljas |
 |
| Jälgi käsi! |
 |
| Eirame ergonoomilisi töövõtteid |
 |
| Õde Riina sätib patsiendi tilguti töökorda |
 |
| Meisterteipija. |
Riina teibitud liiste oli nii hea värvida, et lubasin talle väljastada vastava kutsetunnistuse. See pani ta silma särama. Nüüd on mul mure, kui ma seda teen, äkki lähebki teipijana tööle?
 |
| Saime ka värvitud uste ja riiulite hoiustamiseks riiuli |
Käisime vaatamas ka muuseumi väljapanekut "Soome 100" ettevalmistava naiskonna tööde edenemist. Seekord olid nad oma sauna seinaga kolinud teise hoonesse, kus on võimalik ilma jopeta tööd teha. Eelmine ruum, mis asus kiviraidurite majas, seda luksust ei lubanud.
 |
| Lipukangale projitseeritud kujutis, mis tušipliiatsiga üle joonistatakse |
 |
| Ja siin on see tõsiselt hea niiske must tušipliiats |
 |
| Meie argipäev. |
Elame mäel. Kuidagi peab ju koju saama. Nii me siis ronime. Lisaks järskudele kivistele ja mudastele nõlvadele tuleb ületada ka liustik. Nõrgemad kasutavad selleks lisajäset.
 |
| Tugevamad ületavad takistusi naerulsui |
 |
| Arglik sinilill |
Kuigi talv hoiab küünte ja hammastega kinni ega taha sammukestki taganeda, ajavad kevadlilled külmast hoolimata kahiseva kulu vahelt välja hõredate jahedate päikesekiirte suunas oma väikesed õied. Aeg on käes!
 |
Enne väljateenitud nädalavahetusele suundumist avasime möödaminnes ka purjetamise hooaja.
|
Optimistid vette lastud, jätkasime koduteed. Reedene päikesepaiste tõotas ilusat nädalavahetust ja tekitas meiski optimismi. Lasime selle jäädvustada juhuslikult meist jalgattaga mööduval memmel.
 |
| Rõõmsad piparkoogimehikesed |
 |
| Rooman tõusu, keel vestil. Käik nr 1 |
 |
| Viimane sportlik kultuuriretk enne nädalavahetust. Sõidame üle mitme silla Veskisaarele (Myllysaari) |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar