Praktika pole veel alanud. 09.04.2017

Käes on kevad. Sellega koos saabus ka HKHK uus praktikahooaaeg. Linnud suunduvad põhjapoole, meie ka.
Jõudsime Lahtisse. Kui täpsem olla, siis Hollolasse, Messilä suusakeskusesse, mis on järgneva kuu jooksul  meie koduks. Meie, need oleme neli HKHK mööblirestaureerimise eriala õppurit, kellel oli õnne olla väljavalitud välispraktikale minekuks. Sirli, Riina, Regina ja Erika. Praktikakohast ei oska veel midagi kirjutada, sest sinna  me jõuame alles homme. Tänased muljed meie elamiskohast. 

Maja otsinguil

Elamiskoht oli meil aegsasti broneeritud. Kahjuks ei olnud teada ei tänava nime ega maja numbrit. Kuigi kõigil majadel on siin numbrid olemas, teadsime ainult, et peame otsima Villa Kurpitsat. Nimesilte aga jällegi majadel väljas ei ole. Omapärane lähenemine. Kõlab nagu kirja saatmine aadressiga "vanaemale maale". Veel üks vihje, mida võisime kasutada: maja võti on mati all. Pole paha! Enne pimedat oleksime jõudnud kõik need kolme-, neljakümne maja uksematid ümber pöörata küll. Õnneks oskasime õnnekombel peatuda paari maja kaugusel õigest.  Bingo!

Elame nüüdsest Messilä suusamäel sajakonna meetri kaugusel suustõstukist mökkis. Lund veel on. Hea tahtmise korral saaks  ka alla lasta, aga tundub, et mägi on siiski juba suvehooajaks suletud. Kelgu või pepulauaga võiks vargsi talvemõnude nautimist pikendada. Jätame siiski vahele. Oleme ikkagi väärikad mööblirestauraatorid. 

Lund veel küllaga. Messilä mägi

Temperatuur kisub ka kevadiseks

Et ümbritseva keskkonnaga tutvuda, tegime mäel  jalutuskäigu. Veidi üles, veidi alla ja risti üle mäe ka. Üles-alla rada tuleb meil nüüd igapäevaselt "nühkida". Ilmataadi armulikkuse korral kavatseme seda teha jalgratastel. Vaimusilmas on juba näha, kuidas sääemari ja reielihas paisub.

Pärjatud 2015 aasta suusakeskuseks

Kui näed taolist silti, nagu pildiloleval majal, siis ju lausa kisub sportima.

Kõndisime ka mäest alla Vesijärvi järve äärde. Kohalikud pole ujumishooajaga algust teinud. Selle au osaliseks saime meie.

Polnudki nii külm

Vaba vett küll palju polnud, kuid mõned kroolitõmbed andis teha siiski. Mõõduvõtt tehtud, jagasime ka auhinnalised kohad. Peaaegu kõik said midagi. Üks sai esimese, teine teise, kolmas kolmanda koha ja neljas sai pildistada. Kõik jäid rahule.

Veidi vaba vett

Kohad jagatud

Täppis-jää-sukeldumise sihtmärk

Veidi saime aimu ka kohalike talvistest spordiharrastustest. Tuleb välja, et lisaks mäesuusatamisele armastavad nad osavalt läbi jää täppissukeldumist. Seda me igaks juhuks järgi tegema ei hakanud.

Järve ääres leidsime ka toreda veesõiduki. Ja kujutage ette, see oli saadaval vaid kümneka eest. Vot sulle kallist Soomet! Kui omanik oleks kohal, oleksime kindlasti kamba peale rahakotte tuulutanud. Kuid aeg oli juba hiline, lahesopp tühi, ei hingelistki, kellele raha pakkuda. Niisiis pidime seekord ostumõtetest loobuma.

Tagasi mäele suundudes avastasime, et  üle tee minekuks on rajatud maa-alune tunnel. Järve äärde minnes kõpsutasime lihtsalt sirge seljaga üle maantee. Vot sulle rumalaid eestlasi. Naastes olime targemad ja suundusime tunnelisse.

Maantee-alune tunnel

Aga rõõmu tunnel ei valmistanud, sest selle sein oli täis graffitit. Ja see oli üsna võõrapärane ning hirmutav.

Võõrapärane "kaljujoonis" tunneli seinal

Püüame ellu jääda.