kolmapäev, 3. mai 2017

2 mai. Kultuur, kultuur ja veel kord kultuur


Nii palju kultuuri ühes päevas! See tegi meid oimetuks.
Kaua aega tagasi planeeritud muuseumide päev sai teoks. Ma ei saa öelda, et fotokas sai täis, sest vastupidiselt oodatule sai ta hoopis tühjaks. Ja seda väga ebasobival momendil. Siis, kui vaatevälja ilmusid huvitavamad  palad ehk puiduhuvilise "magustoit", kustusid minu pildimasina ekraan ja süda. Õnneks oli veel Sirli telefon, mis meid järjele aitas. Lisaks on olemas kõikvõimas internet. Tema teab kõiki ja kõike. Seetõttu täna ka rohkem internetiviiteid.

Kohtusime Caritaga hommikul ajaloomuuseumi lävel, nagu enne pühi sai kokku lepitud. Laulsime talle sünnipäevalaulu (milles eelnevalt polnud kokku lepitud, vähemalt mitte Caritaga). Ja sellega suutsime teda üllatada, sest tema väitel ei tulnud hommikul ühelgi ta pereliikmel see väike asjaolu üldse meelde. Punkt meie tiimile! Tegelikult soomlased vist väga oma sünnipäevast ei pea, vaid hoolivad rohkem nimepäevast. Ei tea kindlalt öelda, aga selline legend ringi liigub.


Lahti ajaloomuuseum asub vanas põrsaroosas mõisahoones, mille arhitektiks Hjalmar Åberg (1870-1935), ehitusaastad 1897-1898. Aastani 1919 oli mõis August Fellmani  valduses, misjärel läks linna omandusse. Fellmann oli kirglik antiigi koguja. Tema mitmest erinevast ajajärgust pärit antiigioksjonitelt soetatud mööblit ekponeeritakse ka püsinäitusena. 

Carita suutis meid muuseumisse smugeldada juba enne selle ametlikku ukseavamisaega. Nii saime enne määratud kohtumist kohaliku konservaatoriga, kes pidi meile muuseumi eksponaatidest põnevaid lugusid rääkima, iseseisvalt tutvuda Kari Piippo graafikanäitusega. Nutikad plakatid ja postrid. Jäime rahule.


Kahjuks ei saa sama öelda  (see käib rahulolu kohta) konservaatori etteaste kohta. Küsimustele ta vastata ei osanud, Küll aga rääkis palju, millest omakorda ei saanud aru meie. Ilmselt oli viga ikkagi meis (rumalad küsimused ja vähene soome keele oskus). Õnneks olid muuseumis interaktiivsed ekraanid, millelt saime tarkust ammutada.

Imakaunis barokokoo (nii on ja jääb - barokokoo) ahi

Ajaloomuuseumi üks suuremaid väljapanekuid oli 1877 aasta põlengu kohta. See kõlab peaaegu nagu Londoni suur tulekahju. Kohalikku mastaapi arvestades see vist nii oligi. 19. juunil 1877 põles peaaegu kogu küla maani maha. Kuid see ei takistanud küla arengut. Selle asemel otsustasid võimud küla asemele rajada linna. 2013 aastal tehti Lahti kesklinna turuväljakul arheoloogilisei väljakaevamisi, mille käigus tuli välja palju põlenguaegseid leide. Nende seas ka tohutult pika mao jäänused. Hämmeldus oli suur, sest pole teada, et Soomes oleks elanud taolisi roomajaid. 
Turuväljaku väljakaevamistel leitud tohutu roomaja luustik

Ajaloolise tõe väljaselgitamisel tuli appi tolleaegne plakat, mis kutsus rahvast tsirkuseetendusele, kus püüton vaata et peategelaseks. Kuna on teada, et inimesed tolles tulekahjus kannatada ei saanud, siis pidi ka Laura Elviira eluga pääsema. Veidi kehvemini läks reptiiliga. Nii võib arvata, et tunnustatud tsirkuseartist pidi  endale uue lavapartneri leidma. Selline kurb lugu

Tsirkuseetenduse reklaam

Lahti linnast:
https://et.wikipedia.org/wiki/Lahti

Põnevaid ekponaate oli teisigi, nagu Viiburist päästetud varad, vanad tarbeesemed jne, jne.
Morsavõhkadest turvis. Kett on voolitud ühest luust
Järgmise käigu tegime kunstimuuseumisse, mis tänavalt sisenedes ei reetnud kuidagi oma olemasolu antud hoones. No mingid minimaalsed sildid olid ikka ka, aga lihtsalt mööda jalutades ei oleks miski tähelepanu tõmmanud. Hea, et see käik meil planeeritud oli. Spontaanselt poleks sinna sattunud. Väljasoleva näituse nimi võiks kõlada "Tagasi puu otsa". Või äkki "Tagasi puusse"? See viimane variant käis päris mitme ekspponaadi kohta, sest eksponaadid olid seinast seina, nii füüsilises kui ka ülekantud mõttes. Eks siis mõni näide ka otsustamiseks, kuna oma silm on kuningas.

Island

Küla
Järgnev pildirida on ühest geniaalsest päkapikumajast. Nagu näha, ei ole see väga väike ja sinna mahub mängima omajagu häid lapsi. Meiegi majtusime sinna viiekesi sisse, ruumi jäi ülegi.
Päkapikust mängumaja

Päkapikust mängumaja veidi teise nurga alt

Maja sisemise konstruktsiooni fragment

Kõik mängima!
Taolisi kujukesi oli kümmekond. Need olid vormitud erinevate elukutsete esindajateks. Kui oled juba mitu puupakku taolisteks arstideks, õpetajateks, insenerideks, baleriinideks vorminud, siis tekib ju tahes tahtmata loominguline kriis.

Tundmatu elukutse esindaja
 Ja kui on loominguline kriis (või on see tipphetk?), siis taies vormub siniseks junniks.

Vaim ja ramm raugesid. See-eest oli veel sinist värvi...

Fragment väga huvitavast tööst nimega "Tiramisu"
Tiramisu
https://www.facebook.com/lahden.museot/photos/a.226274250732464.77805.107032929323264/1709160332443841/?type=3&theater
See on ka kunst. Igaühel on õigus eneseväljenduseks

Oma öise paine valas kunstnik sellisesse vormi (see on minu interpretatsioon)

Töö pealkiri oli midagi õudustäratavat. Töö ise on ka piisavalt õudne

Sellise tordi võiks igaüks endale valmistada. Ei tea iial, millal vaja võiks minna

Niimoodi see päev ei lõppenud. Kultuuri tuli veel peale, aga sedakorda positiivsemaid emotsioone tekitades. Sellest  edaspidi. Ka mittekunstnikel raugeb ramm!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Lihtsalt lõpp

Nädalavahetus Mäenõlvad ei ole veel lumest puhtaks sulanud. Kohati on lumekate isegi 30-40 cm paks, aga suuskadega alla enam ei tuleks. M...