Sibeliustalo ja orelikontsert

Ah soo, Sibeliustalo. See kontserdimaja on rajatud vanasee saetööstuse hoonesse aastal 2000. Moodne kontserdisaal on juurde ehitatud. Teadjate jutu järgi pidi Sibeliustalo kuuluma maailma kümne parima akustikaga saalide hulka. Käisime seda oma kõrvaga kuulamas. Valikusse sattus oreli kümnenda aastapäeva kontsert.

http://www.sibeliustalo.fi/sibeliustalo/urut

Sibelius Hall organ in 10 years!

Time: 

Fri 05/05/2017 at 19:00

Place: 

The Main Hall

Bunting: 

25/23 €

25 € / basic ticket

23 € / pensioner

(Incl. Service fee)

Sibelius Hall organ, 52 stops - 10 years!

Jaan Ots, conductor 

Pétur Sakari; Pauli Pietiläinen, Jaana Jokimies and Irina Lampén, organ

Sibelius: Intrada 

Tchaikovsky: Nut Cracker series op.71a 

Busoni: Finnlaendische Volksweisen op.27 

Poulenc: organ concerto

Saint-Saens: Bacchanale from the opera Samson and Delila 

Sousa: Stars and Stripes forever 

Pétur Sakari, improvisations

Ville Komppa VO

Lahti Sibelius Hall, the main hall is crowned by the French Romantic organ meet this spring ten years.

It's time to celebrate the tenth anniversary of the organ! The organ virtuosity in front Young Artist of the Year more than once selected Pétur Sakari , as well as urkuduo Jaana Jokimies and Irina Lampén . Festive concert features also the Lahti Symphony Orchestra Jaan Ots chair.

Jubilee concert carried out in the Sibelius Hall, Lahti Symphony Orchestra and the Organum Society in cooperation.

Selline üksisasjalik info kontserdi kohta. Kahtlustan, et google ise tõlkis selle soome keelest, nii kuidas oskas. Abiks ikka. Muuseas, Jaan Ots on Eesti pianist ja dirigent.

Siin kohtab eestlasi igal sammul. Mõned on käimas, aga enamus, tundub, on ennast Soome riigile maha müünud. Seega Eestile kaotatud. Salpaus kooliski kohtasime juba neli noort, kes on oma elu Soomega sidunud.
 

https://www.beethoven-now.com/jaan

Sibeliustalo sissepääs läbi vana saetööstuse hoone

Enne kontserti väike süsivesikusüst

Killuke Sibeliustalo interjööri

Fragment kasetohuga kaetud seinaplaadist

Võimas liimpuitkilptalades laekonstruktsioon

Veel üks interjööri element. Ei tea, kus't nad sinna nii ilusaid naisi leiavad?

Vaatasime spetsialisti pilguga üle ka kontserdimaja liimpuittalad. Kahjuks ei toetanud minu pildimasin ideed edastada lippide paigutust talas. Seda ma võin öelda, reeglitest ei teadnud too liimija halligi. Või siis reeglid on selleks, et teoreetikud saaksid targutada? Või on reeglid lollidele ja nõrkadele? Mine võta kinni. Küsimusi on rohkem, kui vastuseid. Ikkagi jääb mu põue mure Sibeliustalo konstruktsiooni tervisliku seisundi kohta.

Liimitud, kuidas jumal juhatab

Põhimõtteliselt oli see liimitud nii

Veidi muljeid ka kontserdist. Sibeliuselt oleks võinud valida midagi ilusat. Valikuid on ju küll ja enam. Aga meid otsustati alustuseks toita rütmide segapudru ja helide kakofooniaga. Panin silmad kinni ja lasin ennast lõdvaks. See aitas, elasin esimese pala üle. Oleks ma teadnud, mis meid kontserdi lõpetuseks ootab, suutnuks esimest lugu isegi nautida. Tavaliselt pannakse kava kokku vastupidiselt: esmalt midagi head, siis pisut prügi ja lõpetuseks pikitakse maasikas tordile. Seekord kukkus välja vastupidi. Naisorganistide esinemine ja Poulenci orelikontsert sümfooniaorkestri saatel olid võrratud. Lõpp läks aga käest ära. Organist kukkus improviseerima ning see kujunes improvisatsiooniks teemal "kui virtuoossed on mu näpud ja jalad". Mäletan, ma tegin lapsepõlves ka klaveril selliseid trikke. Tookord tundus, mida õudsamad helid on, seda ägedam. Tänapäeval kuulaks siiski heliloojate loomingut, kes oskavad MUUSIKAT kirjutada. Eriti olukorras, kui selle eest peab maksma. Kui improvisatsioon muutus juba kurnavaks, leiutasin ellujäämisstrateegia - hakkasin publikt jälgima. Jäi mulje, et ma ei ole ainuke, kes igatsenuks kuulda midagi meloodilisemat. Improvisatsioon koosnes üsna mitmest erinevast osast. Kui organist oli juba mitu neist lõpetanud, hakkasid kuulajad iga järgneva lõppedes ootusärevalt käsi lõua alla tõstma, et esinejat südamest tänada. Aga ei, organistil oli tõsine plaan oma kuulaja oimetuks mängida.     

Ma ei saa öelda, et kontsert oli halb. Sugugi mitte. Aga mina paneksin selle kokku teisel moel.

Sibeliustalo orel täies ilus

Kontserdijärgne õhtupäikeses Sibeliustalo terrass

Väikesed peakesed täis orelihelisid, võtsime Riinaga ette kodutee. Sedakorda 8 kilomeetrit jala. Teel kohtasime 5 jänest. Lahti on ikkagi jäneste linn.
                                      

Kell on 23.15. Arva ära, kes on väravas?

Ei teadnudki, et meie külavärav nii lummavalt illumineeritud on. Me pole siiani veel kordagi koju nii hilja jõudnud.