Muuseumidepäeva jätk

Huvitav koht, mida külastasime, oli ühing Pro Puu,  mis asub vanas tuletikutehases ja propageerib puidu kasutamist. Pööningukorrusel avastasime tappide väljapaneku. Minu fotokas lakkas selleks hetkeks töötamast.

Õppematerjal algajale. Mõista-mõista, mis puuliigiga tegemist?

Kogu sild püsib koos vaid tappide varal. Pole liimi, pole naelu ega kruvisid

Iseenesest ei midagi uut siin ilmas. Puitehitisi "ilma NAELA pistmata" ju ennegi tehtud. Ikkagi on armas näha, et vaatamata tänapäeva elu lihtsaks tegevatele võimalustele, ei kardeta väljakutseid ja viimistletakse  oma lapsuke täiuseni.

Kuulsa Mauno Hartmani üks lugematutest taiestest

Hartman on nagu Figaro. Ükstapuha, kuhu sa ka ei lähe, vaatab tema kätetöö igal nurgal vastu. Muuseumides veedetud päeva jooksul nägime tema taieseid kunstimuuseumis, Sibeliustalos, Pro Puu näitusel, linna tänavatel. Kaldun arvama, et neid on teisteski linna asutustes. Võimekas tüüp ja üsna äratuntava käekirjaga. Aga teoste nimed ei vasta minu meelest ei nende vormile ega sisule. Järgnev foto on ehe näide.

.

Konstruktsiooni nimi on "Rakkaus". Ei saa aru, kus rakkaus on. Selgelt on väljendatud selle puudumine.

Pinu toretappe. 

See on väike osa (kahjuks ei leia enam isegi kõiketeadvast internetist jaapanlasest teostaja nime) tappide valikust. Kui me näitusel muud ei õppinud, siis teame nüüd vähemalt seda, et tapi on jaapani keelseks vasteks  on tugi. Sõnastikud annavad ka muid tõlkeid, kuid näitusel oli läbivaks nimetuseks ikkagi tugi. Üsna eestikeele-kõlaline sõna. Ega vist asjata räägita jaapani ja eesti keelte kaugest sugulusest.

Hartman'i "Trooja Hobune". 

Mina pidasin seda kaugelt vaadates esiti algeliseks kiviheitemasinaks. Kes rumal inimene võiks arvata, et selle hobuse kõhtu mahub kas või üks sõdalane? Järjekordne nimega möödapanek. Äkki pandud nimed on nimme eksitavad? 

Kuna selle hobusega ei valluta midagi, lükkame ta platsilt lihtsalt minema.

Sõrmuseküübid. Õpetaja Epp, need on uued väljakutsed!

Kevad on käes. Linnupesade ülespanekuks siiski juba liiga hilja

Järgmisel aastal tuleks sulelistele veidi varem mõtlema hakata. Olgu kõrvalepõikeks öeldud, et külastades Salpaus koolituskeskuse maaviljeluse osakonda Asikkalas nägime sõtkasele puu otsa kinnitatud pesakasti. Imekspandav oli minule see, et  veelind, kes pole väikeste killast, elab puu otsas. Vot sulle lops!
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5tkas

Nutikatele ja käteosavatele mõned ideed raha teenimineks

Fotol hinnasildid väga palju ei reeda, aga võin kinnitada, et alla 200€ ükski neist esemetest ei maksnud. Küttepuude sülemiga pingi hind 350€. Pole paha äriidee! Ma ei oska muidugi kommenteerida, kui kuum kaup see on, aga kui ei proovi, et saa teda ka.

Lisalugemist Pro Puu kohta :
http://www.propuu.fi/profin/index.php/fi/

Rõõmustame saabunud kevade üle. Soojakraadidega meid veel ei hellitata, aga oleme rõõmsad  ka paarist harvast päikesekiirest. Veidi pikemad päevad, ojavulin ja kröömike päikest panevad meidki kepsutama kui kitsekesi aasal.

Järgmisel päeval pärast pildi tegemist saime teada, et sinililled on Soomes looduskaitse all

Antagu meile andeks need neli murtud lilleõit. Me tõesti ei plaaninud kurja ja kahetseme tehtut südamest. Meie tegu oli juhitud puhtast kevadrõõmust ja teadmatusest.

Ka õhtuti oleme sportlikud ja aktiivsed. Mõnelikomeetrine matk üle veel kohati lumise mäe ja läbi kohaliku lummava metsa on hea une nimel alati tervitatav. Matkal juhtub nii mõndagi.

Riinale teeb selle pildi juures rohkem muret vormist väljas hülgemüts kui nabani rippuvad vuntsid

Kaljukitsed. Vähemalt üks

Näeb välja reanimeerimisena. Tegelikult on mingite lihaste olemaslu kontroll

Matkajärgselt ei saa loorberitele lesima jääda. Armastav pereema küpsetab lastele koogi

Kook maitses hea 

Enne ahjust pääsemist valmistas antud eksemplar meile palju nalja. Väänlesime naerukrampides pikalt ja pidurdamatult  klaasist ahjusuu ees. Tundus, et koogil on meile midagi öelda, kuid ta ei suutnud alustatut lõpule viia. Võib-olla on taolised nägemused juba väsimuse märk. Eks me tahame juba natuke koju ka.